Äkki on Vene radarid?

Laupäeva öösel Lüübnitsas rannas. Oli plaan ka ühte lähemasse surnuaeda minna, kuid selleks oleks olnud ratast vaja, kuid see oli paadikuuris lukutaga ja võtit pimedas ei leidnudki.

Alguses oli päris korralik tuul ja see tegi meele kibedaks, kuid peale mõnda aega inspireeritud tuulekattega, mis koosnes seljakotist ja pintsakust, jamamist ning mõnusat külmetamist hakkas vihur vaibuma ja lõpuks jäid ainult mõningased tuuleiilid, mida ma ka allolevatest salvestistest ei hakka suures osas ka välja võtma. Materjal on niigi toores oma konstantse müraga, mis nagu tähelepanelik lugeja kommenteeris Samsun C02 süüks on. Tegemist on muidugi mitte eriti valjude mikrofonidega ja nõuavad Fostexi pre-ampide tugevalt üle poole peale keeramist. Kokku siis pre-ampi ja mikrofonide müra -- juhtmed antud juhul eriti rolli ei mängi, sest proovisin mikrofonid otse salvestajasse ühendada ilma juhtmeteta ning olulist vahet kohapeal ei kuulnud.

Aga mis on Lüübnitsa ja tema ranna juures huvitavat on see, et koht on Vene piirile nii lähedal, et ka keskpärasem ujuja võiks sealt otse idanaabritele külla ujuda. Piir on silma järgi 500 meetri kaugusel rannast, kui mitte lähemalgi. Aga nüüd huvitava osa juurde -- ülesvõtetes on hästi kuulata perioodilist "undamist" nagu puhuks tuul kuskile torusse. Esialgu oligi mõttes, et ongi tegu tuulega, kuid pikaajalisemalt kuulates selgub, et tegu on liiga korrapäraste helidega, et need päris looduslikud oleksid. Kas tegu on heli-majakaga?

Esialgu neid pikemalt ei uurinud, kuid veel vaiksema ilmaga ning vingemate mikrofonidega võiks juba paremini heli uurida, võimalusel ka täpsem suund välja skännida ning täpsem intervall välja arvutada. Vee poolt see heli igatahes tuleb. Kummalisi võnkeid on üle terve selle salvestuse hästi kuulata, kusjuures esimesed vuhinad on juba 10 sekundi paigus kuulda.

03: Rannas lindude ja helimajakaga

Samast õhtust on veel mõned helinäited, kuid need hiljem...